Täpne tulemus ei sünni juhuslikult. See algab täpsest lähteinfost. Olgu tööks punktipilv, teostusanalüüs või 3D-mudel – kvaliteet sõltub sellest, kui selgelt on eesmärk ja lähteinfo kokku lepitud.

Minu kogemus ütleb, et parimad projektid on need, kus mõlemad pooled mõistavad eesmärki ja ootusi juba enne välimõõdistuse algust. Selleks olen aja jooksul kokku pannud väikese kontrollnimekirja teemadest, mida võiks iga tellija enne ühenduse võtmist läbi mõelda.

Projekti üldinfo

Alusta alati põhiandmetest: projekti nimi, aadress, hoone tüüp ja maht. Kas tegu on ühe hoone, mitme hoone või terve ala mõõdistusega? Kui palju korruseid või eraldiseisvaid objekte töö hõlmab?
Selline info aitab mõista töö ulatust ja valida sobiva tehnilise lahenduse. Samuti on oluline teada, kes on projekti tellija – kas tegemist on ehitusettevõtte, arendaja, omavalitsuse või näiteks muinsuskaitse all oleva objektiga.

Projekti taust ja eesmärk

Järgmine samm on mõista, miks mõõdistus või analüüs tellitakse. Kas eesmärk on saada alusandmed projekteerimiseks, teha kvaliteedikontrolli, dokumenteerida olemasolevat olukorda või luua arhiivmaterjal?
Eesmärgi kõrval on kasulik teada ka projekti eeldatavat eelarvet ja lõppkasutajat – kelle käes need andmed lõpuks reaalselt töösse lähevad. See aitab hinnata, milline detailsusaste on vajalik ja milline lahendus on mõistlik.

Oodatav väljund

Andmetöötluse tulemus võib olla väga erinev: 2D joonised, 3D mudelid, punktipilved või analüüsiraportid. Seetõttu tuleks juba alguses määrata, millises vormingus ja versioonis tulemus soovitakse – kas DWG, PDF, IFC, RCP, LAS, DOCX või muu.
Kui projektis on kindlad juhendid, standardid või mallid, mida tuleb järgida – jaga neid. Kui neid pole, saan kasutada oma töövoogusid, mis põhinevad kogemusel ja valdkonna parimatel praktikatel.
Oluline on ka koordinaatsüsteem: kas töö toimub näiteks L-EST97-s või muus süsteemis? Väike ebatäpsus siin võib hiljem tekitada palju lisatööd.

Kui projekt nõuab värvilist punktipilve (RGB), tasub see samuti varakult mainida.

Mõõdistatavad alad

Tihti on projektides määramata, millised alad täpselt skaneeritakse või töödeldakse. On suur vahe, kas töösse kuuluvad ainult sisepinnad või ka kelder, pööning, katus, väline perimeeter ja tehnilised šahtid.
Kui ligipääs on piiratud või on alasid, mida ei saa mõõta (nt laepealsed alad või konstruktsioonide sisemused), tuleks see juba alguses fikseerida. See aitab nii ajaplaani kui ka eelarvet realistlikult kavandada.

Ligipääs ja ohutus

Edasise töötluse eelduseks on kvaliteetsed andmed, mis kogutakse objektil. Seetõttu on oluline teada, kas tegemist on tavalise töökeskkonna või aktiivse ehitusplatsiga, kus on vaja spetsiaalseid koolitusi või juhiseid.
Kas tööd tehakse tavapärastel tööaegadel või on vaja öiseid või nädalavahetuse skaneerimisi? Väiksed detailid võivad mõjutada nii ajakulu kui ka projekti maksumust.

Olemasolev info ja alusandmed

Kui tellijal on juba olemas joonised (DWG või PDF), varasemad punktipilved või objekti fotod, on neist tohutult abi. Need aitavad hinnata, kui palju tuleb uut andmestikku koguda ja kuidas olemasolevat parimal viisil integreerida.
Samuti on kasulik teada, kas läheduses on fikseeritud geodeetilisi punkte või koordinaate, mida saab kasutada soovitud koordinaatsüsteemiga sidumiseks. See lihtsustab kogu tööprotsessi ja vähendab vigade riski.

Lõpetuseks

Kõige täpsemad tulemused sünnivad siis, kui eesmärk, andmed ja tööpiirid on algusest peale selged. Hästi koostatud lähteinfo ei ole bürokraatia, vaid tööriist, mis aitab mõlemal poolel — nii tellijal kui teostajal — saavutada tulemus, mis vastab ootustele.
Kui sa ei ole kindel, millist infot oleks vaja või mis vormis seda edastada, on täiesti normaalne seda koos läbi arutada. Täpsus algab selgest arusaamisest.